Posted on Lisa kommentaar

Sünnipäev õues koos Imeloomaga

Kuidagi on juhtunud nüüd nii, et Harku metsast on saanud minu teine kodu, kuhu satun mitu korda nädalas. Nii aeg kui ilm on soosivad, et pidada maha üks õuesünnipäev või muu koosviibimine ja inimesed on kuidagi minuni jõudnud, tahtnud, käinud ja pärast ka rahule jäänud.

Kõik seltskonnad, kes minuga metsa on sattunud, on olnud väga toredad ja samas väga erinevad – mõned tahavad ainult joosta, teised uurida, katsuda, küsida, aga fakt on see, kõigile lastele meeldib metsas. Harku mets on imeline – siin on liivast männikut ja vesist raba, pea kõiki marju ja palju erinevaid puid-põõsaid, tiigis elavad kalad ja metsas konnad. Mina olen näinud nii nastikut kui ka rästikut, aga seltskonnaga neid kohata on võimatu. Talvel saab kelgutada ja siia-sinna tekib ka heal juhul uisujää.

Mida meie siis metsas teeme?

Tavaliselt panen ise meeleolu loomiseks selga karukostüümi (või midagi muud Imelooma valikust), mängime mõned jooksumängud, käime nagu loom, maitseme marju või toominga ning pihlaka pulka, okkaid või pungi, mida parajasti on, uurime luubiga väikseid asju ja nuusutame, kuidas loodus tegelikult lõhnab. On võimalik marjapilt ja nimi omavahel kokku viia, lahendada linnuristsõna, teha üks lehejaht või jahtida muid asju. Kui kellelegi on sünnipäev, saame teha käepärasest materjalist kaardi ja nii edasi. Soovi korral saab ka aaret jahtida (aardejahi ringi on 500 meetrit). Kõike saab jooksvalt planeerida või plaanist välja jätta. Elu on aga näidanud, et lastele meeldib ka väga vaba tegutsemine, midagi teha, näppida või uurida leiab alati ja jääb ajast puudugi.

Millal metsa minna saab?

Igal ajal saab. Ka talvel lumega ja pimedas pealampidega on väga vahva. Ainult vihmaga on natuke ebamugav pärast näiteks kooki süüa. Peale grilliplatsi, mis asub Rabaveere tänava ääres, on keset Harku metsa ka paviljon. Miinuseks, et seal ei ole tuletegemise võimalust ja seega tuleks soovikorral näiteks grill omal kaasa võtta. Puuduseks ka see, et lähima parklani on üle kilomeetri kõndida ja lapsed peale enda tühjaks jooksmist ja söömist ei ole enam väga motiveeritud seda maad läbima. Praegu on Tähetorni tänav, kus see lähim parkla asub, üldse remondis ja see teeb rajapikkuseks mööda kõige otsemat teed 2 kilomeetrit. Kusagil mujal mina lõkkekohti ja katusealuseid ei tea. Kui keegi teab, olen üks suur kõrv.

Paviljon Harku metsas.

 

Teistmoodi sünnipäev õues

Septembri algul sai oma laps 10-aastaseks ja miks mitte teha tallegi sünnipäev õues. Viisime temagi koos sõpradega metsa. Algul väike matkaring ja siis matkaelementidega peatus. Kes pani telgi üles, kes tegi lõket ja samal ajal pani pereisa ahviraudtee üles. Mis meil viga, varustus on kapist võtta. Igal juhul tegid lapsed midagi, mida nad varem teinud ei olnud ja võimalik, et niipea ei tee ka. Samuti ei oska ma arvata, kas nad tahavadki teha 😀
Pärast Harku metsa grilliplatsil soe supp ja võimalus praktiseerida värsket tuletegemise oskust ning lõkkel viinereid ning vahukomme grillida. Laste pärast oleks võinud tort olematagi olla.

Kas seda kõike omale ka tellida saab?

Jah, ma võin teiega metsa tulla.
Ahviraudteed praegu tellida ei saa, aga kõike muud tulen ja viin läbi hea meelega.
Tunnine matk Harku maksab 40 eurot, 1,5 tundi 55€ ja 2 tundi 60 eurot.
Soovi korral on aardejaht seal sees. Aarded tuleks aga omal kaasa võtta.
Ühendust on kõige mugavam võtta näiteks lehe paremal all oleva messengeri akna kaudu, aga saab ka kirjutada ja helistada.

Küsida võib rohkemgi, sest olen käinud ka mujal Tallinnas ning Harjumaal.

Kohtume metsas! Mõmmm!

karu kostüüm

Posted on Lisa kommentaar

Mida teha lastega kodus

Oleme koduõppe ajal mõned meisterdamise videod filminud.
Meisterdused on erineva raskusastmega ja sobivad paljudele lastele. Mõned saab teha ise ja teised vanema abiga.
Täiendan seda kogu jooksvalt.
Milline on sinu lemmik?
Millist oled juba proovinud?
Milliseid ideid sooviksid siin veel näha?

1. Pesulõksust koer

2. Baleriin jäätisepulgast ja muffinivormist.

3. Paber rullist liblikas

4. Lõngapea

5. PVE-liimi, soola ja värvi kunst

6. Harry Potteri sulg

7. Karvasest traadist porgand

8. Sulapärlitest uss

9. Kaheksajalg

10. Munarestist hiir

11. Soolast lihavõttemuna

12. Lõngakoll

13. Sõrmehiir

14. Kilpkonn

15. Traadist kilpkonn

16. Lihavõttekaart tibuga

17. Munad

Posted on Lisa kommentaar

Imeloom 3

Imeloomal on täna tähtis päev – 3. sünnipäev.

Vaataks natuke tagasi, sest ehk teie ei tea ja mina ei mäleta niikuinii. 😀

Kostüümimütse õmblesin ammu, aga müüsin hoopis Ameerikasse. Kuna see läks kenasti, otsustasin ka Eestis oma õnne proovida. Just sobival ajal oli võimalus kandideerida Loomeinkubaatori abile ning lepingu sõlmimiseks pidi olema oma ettevõtte. Mõeldud-tehtud. Kuus kuud hiljem arvati Imeloom siiski inkubantide hulgast välja kui väheperspektiivikas ettevõte. Selle kuue kuu jooksul sai siiski loodud bränd koos värvide, logode, visiooni, lugude ja kõige muuga, mis ühe brändingu juurde käib. looga. Ainult kas keegi üldse teab, milline on Imelooma logo? Kui ma praegu peaks alustavaid ettevõtjaid juhendama, siis ütleks, et sellele ei tasu liialt energiat pühendada.

Poodi kinni ma siiski ei pannud. Kaugel sellest. Eestis läheb iga hooajaga järjest paremini. Häda ongi ainult töö hooajalisuses – enne jõule kaks nädalat ja kevadel 2 kuud. Välismaal õnneks teised hooajad ja Ameerika on asendunud Euroopaga. See teeb saatmise ajad lühemaks.

Mida siis kolmas aasta uut tõi?

Tahan või ei taha, on tulnud õmblejaks hakata. See tähendab, et peale mütside ka kehasid tegema, aga kliendid on ju alates kahest aastast kuni suurte täismeesteni välja. Kõigil oma lõige. Lattu väga tegema ei kipu, sest tont seda teab, kas mõni selline veel kunagi üldse Eestis leidub.

Teine uuendus on rent. Tahtsin teha kõigile võimalikult mugavalt, aga näiteks e-leping ei tööta, sest kõigil pole digiallkirja andmise võimalust. Samas postiga saatmine sujus. Jätkame teemaga. Kuigi sama lugu, et väikesed ja natuke suuremad ning kus sa seda loomavaru hoiad?

Uued sihtriigid: Saksamaa, Prantsusmaa, Šveits, Kreeka, Belgia on need suuremad. Skandinaaviat veel ei ole. Venemaad ka mitte. Neil vist omal tegijad.

Mis edasi?

Kõike rohkem.

Rendikostüüme teen juurde. Eriti lasteaialastele. Selleks vaja pisikesi modelle, aga need plaanin mängutuppa kutsuda, kui gripihooaeg möödas. Minu modellid võivad juba täiskasvanute riideid näidata.

Uued mudelid – esimesena tulevad tigu, kits ja eesel. Uued peavõrulahendused on peas. Võiks veel pakkuda õmblusjuhendeid ja midagi kodus prinditavat. Midagi, mis töötaks igal ajal.

Sünnipäev on hea päev võtta aeg maha ja mõelda, kuhu edasi.

Palju õnne, Imeloom!

Posted on Lisa kommentaar

Meisterdame lastega – sõbrapäeva hiired

Sõbrapäeva puhul tegid meie karud sõbralikke hiiri.

Raskusaste: lihtne

Selleks on vaja:

  • Vetsurulli sisu
  • Vähemalt 2 erinevat värvi värvilist paberit
  • Pliitsit
  • Pulgaliimi
  • 2 silma
  • Kääre
  • Palli ninaks
  • 2 erineva suurusega südamekujulist vormi või šablooni.

Joonita 2 suurt ja 2 keskmist südant. Lõika välja. Lõika ka vurrud ja saba.

Kleebi kõrvad, vurrud, nina, silmad ja saba paika. Ongi valmis.

Posted on Lisa kommentaar

Taaskasutusmaterjalist kostüümid

Minu hobi on vaiksel muutumas. Õmmelda on küll tore, aga kui majandusaasta aruandest on näha, et müük Eestisse on aastas umbes 600 eurot, siis on fakt, et selle rahaga ära ei ela.

Tegelikult ei ela ka randiga, kuhu poole vaikselt mõte on liikuma hakanud. Olen saanud teada, et kuigi Eestis on kohti, mis kostüüm rendivad küll, ei ole neil midagi pakkuda allameetrimeestele. Püüan seda tühikut vaikselt täitma hakata ja esimesed kostüümid on ka välja renditud.

Aga hobi, mis tõelisel silma särama paneb, on taaskasutusmaterjalidest kostüümide komplekteerimine. Midagi ette planeerida ei saa. Käin jõudu mööda Uuskasutuskeskustes ja Humanates ning võtan kaasa, kui tundub, et sellest saaks midagi teha. Hetkel olen küll ostnud põhiliselt karvaseid (või muidu värvilisi) veste, aga ehk tuleb sinna juurde soetad ka kleite ja retuuse? Piltidel kasutan lisana enda kleite ja sukapükse, mis on mul värvilembesena kodust igal ajal võtta, aga kõigil ei pruugi sellist võimalust olla. Portsu värvilisi fliispükse ma juba koju tõin. Või peaks need olema hoopis mustad kleidid-püksid-särgid? Ka need on mul omal pildistamise tarvis olemas. Et taust ei viiks tähelepanu mujale 😀

Mul on muidugi teine hobi veel ja see on need just välja mõeldud (ainulaadsed) kostüümid selja fotode tegemine. Või pärast mõne pärisfotoga miksimine. Unistuses on ka video, aga see on jäänud näitlejate puudusel siiani tagaplaanile.

Tegelikult ma ei tea kedagi, kes minu taaskasutuskostüümidest oleks vaimustunud nii, nagu ma ise seda olen. Piltidele kommentaare ei tule. Viimati sai hundivest lapselt tagasisideks, et pole piisavalt hunt, aga minu meelest jälle annab rohkem hunt olla. Kõige muu kohta igasugune tagasiside puudub. Aga saagu, mis saab, Imeloom on ja jääb rõõmsaks ja mänguliseks loomaks, kes toob kasvõi läbi piltide kellegi päeva puuduoleva killu päikest.

Hetkel siis veel rendilehekülge ei ole, aga kes midagi soovib, tasub ikka küsida. Paneme kokku ja näitame ette.
Kohtumiseni!

Imeloom kostüümide müük

Posted on Lisa kommentaar

Paljastus: ma pole kunagi õmblemist õppinud

Hei, Ma olen Pille Imeloomast. Looja ja õmbleja. Hetkel 41-aastane.

Peaks vist üles tunnistama, et tegelikult ma ei oska õmmelda. Või õigemini ei ole seda kunagi kusagil koolis õppinud. Isegi põhikooliaegset öösärgiõmblemist ei mäleta, kuigi see pidi programmis olema.

Samas õmmelnud olen peaaegu kogu elu. Meil oli kodus elektriga õmblusmasin ja vanaemal see vändaga, aga eriti mõnus. Ema õmblemas ma ei mäleta, aga vanaema vuristas kõik kleidid ja seelikud ise kokku. Ja mõlemad lubasid minul ka proovida.

Nii hakkasin vaikselt õmblemise vastu huvi tundma. Esimese seeliku õmblesin omale oma enda vanast tekikotist ja ma käisin sellega isegi päris pikalt ringi. Õnneks kodus. Aga mingite imelike asjadega käisin ikka koolis ka. Kasvõi näiteks sinist koolivormiseelikut mul alles ei ole, sest sellest tegin omale koolikoti, mis oli nii pisike, et kõik vihikud sisse ei mahtunud. Nii oli mul üks vihik kahe aine peale, ühel poolt üks ja teiselt pool teine või kirjutasin lehtedele ja hiljem köitsin kiirköitjaga kokku.

Lõigetega oli vanal alal lihtne – Nõukogude Naine käis igas kodus. Sealt ma siis lõiked pluuside, kleitide ja pükste jaoks saingi. Mingeid värviliste piltidega õmblusajakirju meil ei olnud.

Hiljem, kui tulin linna oma elu elama ja vanemad kinkisid mulle üheks sünnipäevaks õmblusmasina (sain siis ehk 20), õmblesingi omale suvekleite ja ääristasin voodipesu. Seda masinat sai palju kasutatud. 10 aastat tagasi, kui esimene laps sündis, tuli lapitöö hullus. Oma lapsele sai tegelustekk põrandale, üks mõmmiga põrandapadi ja nipet-näpet veel. Ning mõned sõbrannad said oma beebidele lapitehnikas beebitekid. Isegi Imelooma mütse õmblesin selle suveni sama mainaga.

Aga t-särki, retuuse või aluspesu ei ole ma kunagi õmmelnud. Ma lihtsalt ei tea, kuidas neid õmmelda nii, et nad ka vormi hoiaks. Mantlid ja kontorikleidid on puhas unistus. Samas visuaalne kujutusvõime on mul väga hea, seega suudan igasugu kujusid lõikeks lahti joonistada.

See, et ma pole õiget õmblemist kunagi õppinud, on ehk ka üheks põhjus, miks ma täiskostüüme õmblema ei taha hakata. Aga eks näis, mis tulevik toob. Ehk peab isegi uuesti koolipinki minema 😀

Posted on Lisa kommentaar

Kuidas teha värvilist jääd?

Kõigepealt otsi kokku kõik tühjad nõud,  mis võiks külma kannatada – piimapakid, kreemipurgid, metallnõud, plastpudeli põhjad jne. Klaas ei sobi, sest jää paisub külmudes, aga klaas ei anna järele.

Edasi leia igasugu kraami, mida võiks jää sisse panna: õuest lehti, okkaid, oksi, toast lõngajuppe, nööpe, pärleid jms. (Kõik see kraam tuleb muidugi kevadel õuest kokku korjata).

Lao kaunistused topsi põhja. Sinna sisse pane ka lõngajupp, nii et otsad ikka päris korralikult vee sisse jääksid. Sellest tuleb riputusaas.

Värvi vesi, kas toiduvärvi, vesivärvi või kasvõi mustikatega. Kui plaanid jääd riputada, ära väga paksu kihti vett vala. Paks jää on lihtsalt raske.

Ja nüüd ei olegi teha muud, kui topsikud õue külmuma viia. Jää kättesaamiseks võib nõu pärast korraks kuuma vee alla pista. Saadud kaunistused riputasime üles aias. Kui sula ei tule, on silmailu mitmeks kuuks.

Imeloom tänab!

Posted on Lisa kommentaar

Tiivad ehk linnu kostüümid Imelooma nõelast

Täna heidame pilgu Imelooma lindude tiibade arengusse ehk siis linnu kostüümid Imelooma nõelast.

On kuidagi juhtunud nii, et pea kõik lindude lahendused, mis on olnud ka koos tiibadega, olen ma teinud eritellimusena ja kuigi ilusad pildid on olemas, ei ole neid avalikkusele näitamiseks välja pandud. Siit poest ju tiibu ei leia, aga need on täitsa olemas.

Eks nende tehtud tiivalahendustega on ikka omajagu aega ja katsetamist ka olnud, sest tahan asju teha võimalikult lihtsalt enda jaoks ja võimalikult mugavaks kandja jaoks.  Seega peab lõige ja teostus olema võimalikult universaalselt. Eritellimused on toredad küll, aga võtavad paratamatult korduvtegemistest rohkem aega.

Minu esimesed tiivad olid kahekordsed ja kinnitusid kummiga õlgadele ja randmete ümber. Kuna need aga olid rasked ja maa külgetõmbejõu vastu ei saa, siis vajusid need inetult käe alla. Seega selliseid tiibu Imeloom enam üldse ei tee, kuigi vahel ikka küsitakse.

Tuli midagi vastukaaluks leida. Nii sai ka kõhule kangatükk mõeldud ja sellega kadus vajadus õlakummide järele, mis olid niikuinii minu meelest ebamugavad.

Edasi tuli lind, kellel tiivad on vesti küljes. Kirjumad linnud ehk topelt tiivad on küll efektsed, aga ikka rasked ning endiselt alluvad gravitatsioonile kuigi mitte nii palju. Kõige parem on lahendus, kus tiivad on ühekordsed ja juba vesti seljaosa küljes.

Olen teinud ka koos sabaga tiibu. Kuidas tundub? Arendame edasi?

Ja tiibu, mis käivad käe peal. Need on ka väga efektsed, aga peavad olema kandjale täpselt parajad, muidu vajuvad käe pealt ära. Seega tuleb veel mõelda, kuidas sellist lahendust tasakaalustada.

Kas erinevaid linde tuleb veel? Seda ma veel ei tea. Kuna Eesti kostüümiturg on ikka nii õhuke, siis on see kõigest hobiprojekt. Hobidega on aga nii, et alati võib mõne uue ja huvitavama leida.

Väike pilguheit veel erinevatele lindudele, mida on õnnestunud disainida.

linnu kostüümid imeloom
Linnu kostüümid: leevike ja tihane

 

Posted on Lisa kommentaar

Kuidas teha leheroosi?

kuidas teha leheroosi

Siit leiab ühe võimaluse, kuidas teha leheroosi . Õpetus on nii piltidena kui ka videoga.

 

Alles paar päeva tagasi jäin imestunult oma akendetagust vahtrapuud imetlema. Värviliste lehtede aeg on ootamatult kohale jõudnud. Nagu oktoobergi. Imeloomal on ju sügiseti käed-jalad tööd täis ja pole aega niisama ringi vahtida. Kuu lõpus on tulemas ju Halloween ja hetkel veel läheb enamik toodangust sinna, kus see tähtpäev kõrgelt hinnas on.

Kuidas teha vahtralehest roosi?

Algatuseks korja kimp vahtralehti, mida suuremad, seda suurema roosi saad. Samuti kulub vähem lehti. Minu roos on tehtud kõigest 5 lehest. Loodan, et sul õnnestub ikka vahtrapuu leida.

1. Murra leht pooleks
2. Keera rulli
3. Tee sama järgmiste lehtedega. Juba rulli keeratuid peab küll samal ajal kuidagi sõrmedega kinni hoidma.
4. Lõpuks kinnita niidiga, traadiga, lõngaga, mis sul parajasti käepärast on. Lehevarrega saab ka siduda, aga see võib natuke keeruline olla.

Kuidas teha leheroosi

Kus roose kasutada?

Pane potti või vaasi, aga ega need kaua ilusad ei seisa. Varsti tuleb uutest lehtedest uued meisterdada 😀
Kui viitsid palju punuda, saad lehtedest omale ka pärja teha.
See õpetus on ka varsti tulemas.